- 2019 – uueks külavanemaks sai Kaia Talvik
- 2018 – Lilleorul toimus ülemaailmne ökokogukondade konverents
- 2018 – Avati Lilleoru Põhikool
- 2018 – Avati Lilleoru uus külastus- ja koolituskeskus, kus tegutseb Teadlikkuse Rakendamise Kool
- 2017 – EV 100 ja Aruvalla 600 tähistati külaplatsile talude puude pargi istutamisega
- 2014 – Aruvalla küla sai oma logo ja lipu
- 2009 – loodi Aruvalla Külaselts MTÜ
- 2008 – avati uus Vaida-Aruvalla teelõik
- 2005 – alustati Taevasmaa ökoküla rajamist Lilleorule
- 2004 – 2019 Külavanem Ardi Mitt (4.11.1975-23.04.2019)
- 2004 – taaselustati Aruvalla külaliikumine
- 2003 – alustati Elulille pargi rajamist Lilleorule
- 1993 – alustati Lilleoru keskuse rajamist
- 1950 – ühineti Vaida kolhoosiga
- 1949 – loodi „Rahvaste Sõpruse“ kolhoos
- 1945 – loodi Anepalu abimajand
- 1941 – läks Aruvallast läbi hävituspataljon
- 1939 – Aruvalla asundus nimetati Aruvalla külaks. Elamuid 39, elanike arv 139
- 1930 – seati sisse telefoni kõnepunkt Arovalla koolis.
- 1927 – suletakse ainuke Rae valla territooriumil veel töötav piiritusevabrik Vabriku talus
- 1925 – 1946 asub mõisa ruumides Vaida Algkool (pole säilinud)
- 1925 – 1934 tegutses ka Arovalla Kartuliühisus
- 1924 – registreeriti Aruvalla Masinatarvitajate Ühisus, mis moodustati mõisa rehepeksumasina ja muu põllumajandusinventari ühiseks kasutamiseks
- 1920 – asutati Waida-Arrowalla wastastikuse abistamise selts tulekahjude kordadel, asutaja ja esimees Julus Liivak, Aruvalla Miku talu peremees
- 1920 – võõrandati mõis Eesti Vabariigi poolt ning mõisa tükeldamise tagajärjel tekkis 16 uut asundustalu
- 1908 – mõisa omanikud Dehnid
- 1901 – mõisa omanikud Unger-Sternbergid
- 1896 – mõisa omanikud Rosenid
- 1886 – mõisa omanikud Riesenkamffid
- 1885 – loenduse järgi elab Aruvallas 270 inimest kellest 130 on mehed ja 140 naised
- 1884 – 1890 eksisteerib iseseisev Aruvalla vald
- 1872 – sündis Aruvalla mõisa tisleri ja aedniku Jüri Asuri tütar, Sophie-Elisabeth, kes oli kunstnik Eduard Wiiralti ema
- 1865 – Aruvalla mõis müüs esimesed talud
- 1838 – mõisa omanikud Pahlenid
- 1832 – Aruvalla mõisa raamatus viited Anepalu, Kunimäe, Ruskvere, Kivimäe, Mullikmäe, Piuga, Kõrtsi, Madramäe, Naska, Lambaaugu talule
- 1725 – 1726 Harjumaa adramaarevisjonis märgitud sellised nimed kui Hannipallo (võimalik Anepalu), Puicka (võimalik Piuga) ja Mullickmeh (võimalik Mullikmäe)
- 1678 – mõisa omanikud Tiesenhausenid
- 1625 – mõisa omanikud Rechenbergid
- 1594 – läänistas Sigmund III mõisa Johan Uexküllile
- 1563 – aastal omab Arnd Tuve viis adramaad Aruvalla küla mõisaalal
- 1417 – Aruvalla esmamainimine Haragul nime all
Muinasleiud annavad tõendi sellest, et Aruvallal on elamispaigana auväärne vanus
⦁ leitud kaks kivikirvekatkendit, soosaarelt Soovardi mäelt
⦁ muistse põlluharimise jäljed Kolu mäel (tänase Laasi talu läheduses).
⦁ muistne asula ja rauasulatuskoht Vahemetsa talu õueaiamaal, arvatavasti I. aastatuhandest.
Aruvalla rauasulatuskoht on piirkonna üks esinduslikemaid, see võib olla seotud ka aaretega, mis on leitud Vaida asula äärealalt ning Salu külast.